9. Sandhitattheragāthāvaṇṇanā

Assatthe haritobhāseti āyasmato sandhitattherassa gāthā. Kā uppatti? Ayampi purimabuddhesu katādhikāro tattha tattha bhave puññāni upacinanto ito ekatiṃse kappe sikhissa bhagavato kāle eko gopālako ahosi. So satthari parinibbute aññataraṃ theraṃ upasaṅkamitvā tassa santike buddhaguṇapaṭisaṃyuttaṃ dhammaṃ sutvā pasannamānaso “kuhiṃ bhagavā”ti pucchitvā parinibbutabhāvaṃ sutvā “evaṃ mahānubhāvā buddhāpi nāma aniccatāvasaṃ gacchanti, aho saṅkhārā addhuvā”ti aniccasaññaṃ paṭilabhi. Taṃ thero bodhipūjāya ussāhesi. So kālena kālaṃ bodhirukkhasamīpaṃ gantvā vipassanaṃ paṭṭhapetvā buddhaguṇe anussaranto bodhiṃ vandati. So tena puññakammena devamanussesu saṃsaranto imasmiṃ buddhuppāde kosalaraṭṭhe ibbhakule nibbattitvā sandhitoti laddhanāmo vayappatto aniccatāpaṭisaṃyuttaṃ dhammakathaṃ sutvā saṃvegajāto pabbajitvā vipassanaṃ paṭṭhapetvā ñāṇassa paripākaṃ gatattā nacirasseva chaḷabhiñño ahosi. So attano pubbenivāsaṃ anussaranto sikhissa bhagavato kāle bodhivandanaṃ buddhānussatiṃ aniccasaññāpaṭilābhañca anussaritvā tadupanissayena attano visesādhigamaṃ pakāsento–
217. “Assatthe haritobhāse, saṃvirūḷhamhi pādape;
ekaṃ buddhagataṃ saññaṃ, alabhitthaṃ patissato.
218. “Ekatiṃse ito kappe, yaṃ saññamalabhiṃ tadā;
tassā saññāya vāhasā, patto me āsavakkhayo”ti.–

Dve gāthā abhāsi.

Tattha assattheti assatthaṭṭhānīye, yvāyaṃ etarahi amhākaṃ bhagavato bodhirukkho assattho, etassa ṭhāne tadā sikhissa bhagavato bodhirukkho puṇḍarīko ṭhitoti so assatthaṭṭhānīyatāya “assatthe”ti vuttaṃ. Sattānaṃ assāsajananato vā. Apare pana “assattharukkhamūle nisīditvā tadā buddhānussatiyā bhāvitattā thero ‘assatthe’ti avocā”ti vadanti. Haritobhāseti haritehi sāramaṇivaṇṇehi obhāsamāne. Saṃvirūḷhamhīti suṭṭhu virūḷhe suppatiṭṭhite, sughananicitapattapalāsapallavehi virūḷhasañchanneti ca vadanti. Pādapeti rukkhe. Ekaṃ buddhagataṃ saññaṃ, alabhitthaṃ patissatoti buddhārammaṇaṃ ārammaṇassa ekajātiyattā ekaṃ “itipi so bhagavā”ti-ādinayappavattaṃ buddhānussatisahagataṃ saññaṃ buddhaguṇānaṃ patipatisaraṇato patissato hutvā alabhiṃ.
Kadā pana sā saññā laddhā, kīvatāya siddhāti āha “ekatiṃse ito kappe”ti-ādi. Ito bhaddakappato uddhaṃ ārohanavasena ekatiṃse kappe. Yaṃ saññanti yaṃ buddhānussatisahagataṃ saññaṃ, yaṃ vā buddhānaṃ aniccataṃ disvā tadanusārena sabbāsaṅkhāresu tadā aniccasaññaṃ alabhiṃ. Tassā saññāya vāhasāti tassā yathāvuttāya saññāya kāraṇabhāvena taṃ upanissayaṃ katvā. Patto me āsavakkhayoti idāni mayā āsavānaṃ khayo nirodho adhigatoti imāyeva ca imassa therassa apadānagāthāpi. Yathāha (apa. thera 1.22.27-30)–
“Assatthe haritobhāse…pe… patto me āsavakkhayo;
“ito terasakappamhi, dhaniṭṭho nāma khattiyo;
sattaratanasampanno, cakkavattī mahabbalo.
“Kilesā jhāpitā mayhaṃ…pe… kataṃ buddhassa sāsanan”ti;

sandhitattheragāthāvaṇṇanā niṭṭhitā;

pañcamavaggavaṇṇanā niṭṭhitā;

niṭṭhitā ca dukanipātavaṇṇanā;